Kõnekäänud

 Elas kord mees, elas päris hästi teine. Kuni ta üks päev töö juures pea kaotas ja midagi kokku keeras. Selle peale oli kohe vesi ahjus - mis nüüd teha. Mida rohkem ta üritas oma jama katta seda hullemaks asi läks. Teised arvasid , et ta veab lihtsalt seanahka. Alles siis kui ta lõunale ei ilmunud hakati muretsema. Keegi teine siis leidiski mehe masinaruumist pea käte vahel. Kahjuks oli see keegi teine tema ülemus. Mees, arvates, et ülemus hea arusaaja mees on, rääkiski kõik ära. Kahjuks mees eksis ja sai veel samal päeval kinga.
  Koju jõudes oli tal nii häbi, et ta naisele ei rääkinudki. Ajas talle ainult kärbseid silma ja rääkis veel kui hea päev tööl oli olnud. Võttiski see mees nõuks rääkida naisele alles siis kui asi klaar on ja uus töö olemas.
hakkas siis kohe järgmisel päeval hakkas ta ajalehekuulutustes tuhnima. Mehele miski pärast ükski töö ei sobninud. Mõni oli liiga kaelamurdev või pidi jälle liiga palju pead murdma. Polnud ju mees kunagi midagi eriti teinud. Naisele ostis ikka ilusaid asju, et ei oleks aru saada tema tööpuudusest. Vanas töökohas peksti kah keelt, et elab peost suhu, aga naist kannab kätel. Üks päev läks mees vanasse töökohta eelmisele ülemusele kurtma-tööd pole, aga naisele ka rääkida ei julge. Rääkiski ülemusele augu pähe ja viimane võttiski ta tagasi tööle.

Kõnekäänud

keelt peksma-taga rääkima, kurjste kõnelema, tühja juttu ajama, pudrutama,

Sünonüümid

leidsin sõnad:        jooksma            kirjutama        magama           laulama           jutustama
                            liduma             kritseldama         uinakut tegema   leelotama          pajatama           
                            punuma          sirgeldama           tuduma               laulujoru ajama   vestma
                            lippama                                     põõnama           kõõrutama           seletama
                            vudima                                     puhkama             lõõritama         puhuma                               silkama                    
                           

                                                            Jõulud maal

 Pajatan nüüd ühest jõuluõhtust maal vanavanemate juures. See oli väga põnev, sellepärast ma otsustasin ta pabarile sirgeldada.
 Olime jõululaupäeval maal ja mina tegin parajasti uinakut, kui kuulsin vaikset vudimist ja leelotamist. Tõusin ja lidusin vaatama, kuid ei näinud kedagi. Tahtsin tagasi tuduma minna, aga kuulsin jälle kõõrutamist ja punumist. Lidusin vaatama. Jälle polnud kedagi. Otsustasin, et ei põõna enam ja hakkasin kritseldama. Järsku avastasin end sama laulujoru ajamast. Nurgast kostus sama lõõritamine Välja tuli väike päkapikk. Ta hakkas mulle jõulujutte vestma. Hakkasin kaasa seletama. Ta peatas mu ning puhus edasi. Järsku hakkas päkapikk mind raputama, tegin silmad lahti ja vaatasin ringi. Kõik see oli olnud uni ja raputaja oli hoopis ema, kes oli ka veidi puhanud.

pilditöötlus