Kõnekäänud

 Elas kord mees, elas päris hästi teine. Kuni ta üks päev töö juures pea kaotas ja midagi kokku keeras. Selle peale oli kohe vesi ahjus - mis nüüd teha. Mida rohkem ta üritas oma jama katta seda hullemaks asi läks. Teised arvasid , et ta veab lihtsalt seanahka. Alles siis kui ta lõunale ei ilmunud hakati muretsema. Keegi teine siis leidiski mehe masinaruumist pea käte vahel. Kahjuks oli see keegi teine tema ülemus. Mees, arvates, et ülemus hea arusaaja mees on, rääkiski kõik ära. Kahjuks mees eksis ja sai veel samal päeval kinga.
  Koju jõudes oli tal nii häbi, et ta naisele ei rääkinudki. Ajas talle ainult kärbseid silma ja rääkis veel kui hea päev tööl oli olnud. Võttiski see mees nõuks rääkida naisele alles siis kui asi klaar on ja uus töö olemas.
hakkas siis kohe järgmisel päeval hakkas ta ajalehekuulutustes tuhnima. Mehele miski pärast ükski töö ei sobninud. Mõni oli liiga kaelamurdev või pidi jälle liiga palju pead murdma. Polnud ju mees kunagi midagi eriti teinud. Naisele ostis ikka ilusaid asju, et ei oleks aru saada tema tööpuudusest. Vanas töökohas peksti kah keelt, et elab peost suhu, aga naist kannab kätel. Üks päev läks mees vanasse töökohta eelmisele ülemusele kurtma-tööd pole, aga naisele ka rääkida ei julge. Rääkiski ülemusele augu pähe ja viimane võttiski ta tagasi tööle.

Kõnekäänud

keelt peksma-taga rääkima, kurjste kõnelema, tühja juttu ajama, pudrutama,

Sünonüümid

leidsin sõnad:        jooksma            kirjutama        magama           laulama           jutustama
                            liduma             kritseldama         uinakut tegema   leelotama          pajatama           
                            punuma          sirgeldama           tuduma               laulujoru ajama   vestma
                            lippama                                     põõnama           kõõrutama           seletama
                            vudima                                     puhkama             lõõritama         puhuma                               silkama                    
                           

                                                            Jõulud maal

 Pajatan nüüd ühest jõuluõhtust maal vanavanemate juures. See oli väga põnev, sellepärast ma otsustasin ta pabarile sirgeldada.
 Olime jõululaupäeval maal ja mina tegin parajasti uinakut, kui kuulsin vaikset vudimist ja leelotamist. Tõusin ja lidusin vaatama, kuid ei näinud kedagi. Tahtsin tagasi tuduma minna, aga kuulsin jälle kõõrutamist ja punumist. Lidusin vaatama. Jälle polnud kedagi. Otsustasin, et ei põõna enam ja hakkasin kritseldama. Järsku avastasin end sama laulujoru ajamast. Nurgast kostus sama lõõritamine Välja tuli väike päkapikk. Ta hakkas mulle jõulujutte vestma. Hakkasin kaasa seletama. Ta peatas mu ning puhus edasi. Järsku hakkas päkapikk mind raputama, tegin silmad lahti ja vaatasin ringi. Kõik see oli olnud uni ja raputaja oli hoopis ema, kes oli ka veidi puhanud.

pilditöötlus

veel slängi

See on minu õige tekst

Reedel lähen Sakku isa juurde, mõtlen talle laupäeva hommikul pannkooke teha. Hiljem lähen Ragne sünnipäevale, ta peab majas, mis on üle tee.
pärast tema sünnipäeva lähen tema juurde veel ööseks. Seal olen pühapäevani ja pärast seda kiisale näiteringi. Eelmine kord ei tulnud juhendaja kahjuks kohale ja pidin tagasi tallinnasse tulema
Täna lubas tädi külla tulla, mõtlen talle küpsiseid teha. Ilmselt tahab ta, et ma talle veidi klaverit ka mängiksin. Harjutama peab ju nagunii.

See läks peibe-translaatorist läbi

r22d2l :D:D:D:D:D:D läh2n zakq iza juurdee , mõtlen tallee :D:D:D laupäewa h0mmiql pannk00kee teha . (6) hilj2m läh2n ragn22 zünnipäewalee , ta p2ab ici majaz , miz 0n ül22 t222 :D .
pärazt tema zünnipä2wa läh2n tema juurd22 w22l öözex nagu . zeal 0len pühapäewany :D ja pärazt zeda kiizalee näiteringy . nagu eelminee k0rd 2y aamh.. tulnud juh2ndaja kahjux k0hal22 ja pidin tagazy tallinnazz22 tul2ma
täna aamh.. lubaz tädy külla tulla kammoon , mõtl2n tallee küpzizeid t2ha . yyy! ilmzelt tahab ta ici , hihhii 2t ma tall22 weidy klawerit ka mängixin . hihii harjutama p2ab ju naguniy . (A)
 
Kui ma ei teaks mis seal kirjas on, ei saaks ise aru ka.
Tervitused on erinevad nt. "saux" Enamasti puuduvad kirjavahemärgid ja suurtähed.
Praktiliselt kogu tekst koosneb smile-dest ja numbritest, mis on kirjakeeles lubamatu. Suurtähed ja kirjavahemärgid puuduvad. 

släng

Pipi isa naeris südamest ja lõi köögiukse valla . 0h, kui tore oli sooja ja valgesse tuppa tulla! sünnipäevapidu pidi toimuma köögis ,sest seal 0li kõige õdusam. pipi isa oli köögipõrandale laotanud vaibad , kardinad 0lid ette tõmmatud ja pliidi all põles praginal tuli. puudekasti otsas istus härra nillson ja tagus kaht kaztrulikaant vastamisi  ning kaugemas nurgas seisis hobune. Loomulikult 0li temagi issi sünnipäevale kutsutud.Kui sünnipäevakingid olid üle antud, saabus aeg lauda istuda. Laual seisis hulgaviisi kooke ja kukleid . Koogid olid moelt üsna kentsakad , kuid pipi kinnitas , et just niisugused koogid on hiinas. Pipy kallas tassidesse kakaod vahukoorega ja kõik pidid istuma. Kooke nosides teatas tommi, et kui hiinas tehakse niisuguseid kooke, sõidab ta suureks saades hiinasse.

lauamäng:)

mängisime Ragnega lauamängu, tema võitis, mina sain teise koha ja nii minul kui Ragnel oli 82%

sõnad

varrukas,
kanarbik,
apelsin,
mandariin,
krokodill,
president,
röntgen,
anekdoot,
detektiiv,
arhitekt,
brikett,
taburet,
kotlet,
pankrot 

linlane
materjal
revulutsioon
treial
minia
kiirkäija
hubane  
traagiline
kompvek
kandidaat
draama
psühholoogia
garderoob
garaaž
professor
režissöör
vargsi
müüja
finiš


2. ülesanne

poogen, poogna, poognat
õudne, õudsa, kohutav
korsten, korstna, korstnat
aldis, alti, aldist
needma, needa, nean
vaaritama, vaaritada, vaaritan
teadma, teada, tean
teotama, teotada, teotan

Leidisin õudsa maja.

luulevormid

TORMIJÄRGNE TUUL
Minni Nurme

Torm rajutseb merel ja kaevab
lained hauana sügavaks,
rannapedakaid peksab ja vaevab,
voog voo järel raks ja raks.

Torm sööstab metsa ja laastab
kui meeletu vanu puid,
mis püsinud sada aastat,
puud oigavad surmasui

Torm piitsutab pimedas vihas
tasast halli päist kulumaad
kui lamajat venda lihast,
kellelt tihti tuge saand.

Torm väsib ja põlvitab maha
lahkub häbiga tallermaalt -
tuul kui laps kõike heaks teha tahab,
embab maad ja merd ja laant

Torm rajutseb, kaevab lained hauana sügavaks, , rannapedakaid peksab ja vaevab, sööstab metsa ja laastab, piitsutab hallipäist kulumaad, väsib ja põlvitab maha, lahkub häbiga tallermaalt, embab maad ja merd ja laant
Puud oigavad surmasui.

mõistekaart

Sünonüümid

                                                            Jube mets

 Elas kord üks kamp parajaid rüblikuid. Nende küla lähedal asus kardetud mets. Kahjuks olid sellised asjad neile kõige rohkem meelt mööda. Kui neil tekkis mõte sinna minna, hoiatati neid erinevate metsloomade eest. Üks kerjus sealt naabrusest, kes oli paljas kui püksinööp, lubas neile ennustada, mis seal metsas juhtuma hakkab, kui nad sinna lähevad. Marakratte see ei huvitanud. Nad tegid mõned võileivad kaasa ja hakkasid ummisjalu metsa poole tormama. Kõik vananaised olid väga õnnetud mõeldes, et need olid ju alles aabitsakütid.
 Kohale jõudes avastas lastevägi, et kardetud mets oli vaid rohukarva kaasik. Mis neil siis muud üle jäi, kui võileivad välja võtta ja keha kinnitada.

Minul kordusid kõige rohkem suvi, meie, olin, festivali, müüsime, olid, sõpraega, birgitta, küünlad, juba ja palju.

Minu suvi

 Minu suvi möödus tavaliselt. Juunis olin palju Sakus sõpradega. Liikusime ratastega mööda Sakut ringi. Vahel käisin perega Türil vanaema juures, kus polnud teha muud kui peenralt maasikaid korjata ja teistega järve ääres käia.
 Vahel lõbutsesin olin ka oma klassiõe Ragnega.
 Augusti alguseks olin juba tagasi Tallinnas.Juba neljandat aastat töötan Birgitta festivalil. Alati oleme meie enne festivali algust juba tegutsemas. See algas 12.08, aga meie olime tööl juba 10.08. Seal peame koristama territooriumi prügist, pühkima,- pesema lava ja tribüüni, täitma tõrvikuid lambiõliga ja asetama küünlad käikudesse.Enne etenduse lõppu süütasime küünlad ja tõrvikud. Õhtuti müüsime kavasid, Birgitta festivali pleede ja Pirita kloostri raamatuid. Üks esinejate trupp võtsid kaasa  dvd-d ja buklettid. Siis müüsime neid lisaks. Nägin seal kõiki etendusi. See aasta olid meil Orpheus ja Eurydike, Bolero, Palat 6, Underground, Carmen.TV, Lohengrin, Joanna Tentata, Carmina Burana, Sevilla habemeajaja ja Opera@Pop-Jazz. Mulle meeldisid kõige rohkem Orpheus ja Eurydike ning Sevilla habemeajaja. Muusika poolest on mulle alati meeldinud Carmina Burana, mis on siiani mu peas kinni.

Ma arvan, et võib öelda: minu suvevaheaeg oli värvikas ja elamuste rohke.