Elas kord mees, elas päris hästi teine. Kuni ta üks päev töö juures pea kaotas ja midagi kokku keeras. Selle peale oli kohe vesi ahjus - mis nüüd teha. Mida rohkem ta üritas oma jama katta seda hullemaks asi läks. Teised arvasid , et ta veab lihtsalt seanahka. Alles siis kui ta lõunale ei ilmunud hakati muretsema. Keegi teine siis leidiski mehe masinaruumist pea käte vahel. Kahjuks oli see keegi teine tema ülemus. Mees, arvates, et ülemus hea arusaaja mees on, rääkiski kõik ära. Kahjuks mees eksis ja sai veel samal päeval kinga.
Koju jõudes oli tal nii häbi, et ta naisele ei rääkinudki. Ajas talle ainult kärbseid silma ja rääkis veel kui hea päev tööl oli olnud. Võttiski see mees nõuks rääkida naisele alles siis kui asi klaar on ja uus töö olemas.
hakkas siis kohe järgmisel päeval hakkas ta ajalehekuulutustes tuhnima. Mehele miski pärast ükski töö ei sobninud. Mõni oli liiga kaelamurdev või pidi jälle liiga palju pead murdma. Polnud ju mees kunagi midagi eriti teinud. Naisele ostis ikka ilusaid asju, et ei oleks aru saada tema tööpuudusest. Vanas töökohas peksti kah keelt, et elab peost suhu, aga naist kannab kätel. Üks päev läks mees vanasse töökohta eelmisele ülemusele kurtma-tööd pole, aga naisele ka rääkida ei julge. Rääkiski ülemusele augu pähe ja viimane võttiski ta tagasi tööle.
No comments:
Post a Comment