Linnalegnede

                                                             Verine Mary

Olen kuulnud linnalegendi Verisest Mary'st. Ühes külas oli kunagi haige tüdruk nimega Mary. Ta oli varsti suremas. Ühel ööl kuulutati ta ekslikult surnuks, sest pulss oli nii nõrk, et seda polnud tunda. Arst, kes Mary surnuks kuulutas oli Mary isa. Kuna polnud teada  kuidas haigus levib, oli vaja tüdruk koheselt maha matta. Vana kombe kohaselt seoti Mary käe külge nöör, mis oli ühenduses kellaga, mis kinnitati puutoki külge maapinnal. Seda tehti juhuks, kui surnu millegi pärast üles ärkab. Ema ei tahtnud õuest ära minna, arvates, et tüdruk võib ärgata. Isal oli alles veel veidi morfiini, millega ta ema magama uinutas, sest muidu oleks ta külma kätte surnud. Öösel kui vanemad on läinud ärkab Mary, kuid kedagi pole ja ta sureb piinarikkasse surma kinnises kirstus. Hommikul nägi isa, et kell on maha kukkunud-seda oli helistatud. Isa kaevab kirstu kohe välja, kuid on juba hilja. Kõige võikam loo juures on see, et Mary küüned oli kirstukaane sees kinni, kuna ta üritas meeleheitlikult välja saada. Sellest sai alguse legend Verisest Mary'st. Räägitakse, et kui seisad peegli ees ja keerutad kolm korda ning iga korra ajal nimetad ta nime, siis kuuled kella ja Mary tuleb sinu tagant.